Selasa, 20 Mei 2014

SECRETARIA DE ESTADO PARA A POLÍTICA DE FORMAÇÃO PROFISSIONAL E EMPREGO
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU38n6bw36UshkD0vgIIcpTt3Zb_z6U1xLLGllSVxADaMC-5cnWn2Y3XnBL_HDjFH_pQmzlaWec6PWlftGQh2uwM1Z7NCkL9207AKuaUlIRd3PtZPPqFdeg_K67sxMl7NoZlTpuL6kDxs/s1600/187A2351a.jpg

OEKUSI – Komunidade sira husi suku Cunha no Lalisuk, Sub-distritu Pante Makasar,Distritu Oekusi entrega rai ektar ida (1) resin ba Governu hodi harii Sentru Formasaun.

Rai ne’ebé komunidade entrega ba governu hanesan uluk iha tempu UNTAET utuliza hanesan Merkadu, maibé tanba la uza, komunidade sira ho lider lokal entrega ba governu hodi hari Sentru Formasaun.

Xefe Suku Cunha, Abilio Asquilin hatete, merkadu ne’ebé mak sira entrega ba governu ne’e ho hanoin ida atu dezenvolve joventude sira nia kapasidade no esperensia liu husi formasaun professional hodi bele preparan aan ba iha merkadu, liu-liu ba projetuZona Ekonomia Espesiál Sosial Merkadu (ZEESM)ne’ebé sei halo iha Oekusi iha tinan ida ne’e.

Fatin (merkadu) ne’e ami entrega ba SEPFOPE atu mai loke sentru formasaun ida iha ne’e, tanba durante ne’e ami la uza ona merkadu ne’e,” dehan Abilio.

Durante ne’e, tuir nia, bainhira hakarak tuir formasaun ruma, juventude sira ihaOekusi tenke ba hotu Dili.

Merkadu ne’ebé mak entrega ba governu ho medida maizumenus ektare ida (1) hototal uma hamutuk 4 no kompletu ho sertifikadu rai nian.

Komunidade sira ne’ebé reprezenta husi Xefe suku Cunha no Xefe suku Lalicuk, Jorge Costa entrega direitamente ba Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hodi fó kedas ba Sekretariu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu, Ilidio Ximenes da Costa.

Tuir planu, iha tempu besik nia laran SEPFOPE sei utiliza fatin ne’e atu loke sentru treinamentu ba joventude sira ne’eb’e kompletu ho dormitoriu ba formandu no treinadór sira.

PM Xanana agradese ba komunidade sira nia komitementu tanba ho laran luak oferese fatin.
“Iha tempu besik nia laran, ha’u sei haruka Ajensia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) atu bele mai halo konstrusaun ba moru, atu nune’e bele asegura kondisaun fatin ida ne’e,” promete PM Xanana.
PM Xanana kontinua dezafia autoridade suku, no komunidade, liliu juventude sira atu bele aproveita didiak oportunidade hodi tuir formasaun bainhira programa ne’e la’o susesu ona.

Ida ne’e hanesan parte ida atu ajuda imi (joven) sira hateke ba oin hodi dezenvolve rai Oekusi”, dehan PM Xanana.

Iha fatin hanesan, Eis PM no atual Koordenador ba ZEESM Mari alkatiri dehan, daudauk ne’e Oeksui komesa ona hetan atensaun husi mundu internasionál, liliu emprezariu sira, tamba ne’e husu labele fa’an rai arbiru ba ema.

“Tanba kuandu imi fa’an hotu, simu tiha osan mai gasta hotu, imi mak sei sai fali penonton no ema liur mak sei aproveita fali,” katak eis PM ne’e.

Entretantu, Sekretariu Estadu Ilidio apresia komunidade Suku Cunha no Lalicuk tanba iha honoin hodi partisipa iha desenvolvimentu Oekusi no oinsa sira nia preparasaun ba ZEEMS liu husi formasaun professional.

Nia dehan, serimonia entrega rai ne’e bele fó ona dalan atu oinsa bele redus joven sira atu ba iha Dili.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 3:07 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkf6ENEomoAgBWCu5ZCYL6N4A5MsfRyDItBtpjMSJiEofJCNBJ46pCRo81r4gC7PiwRzdx35BuscM6p_OlyJuOs9n4JGT-eNBl4jqAM5lJkTQ0uOTF6LUrW4LSxLXuL03-hEG8gh40Aag/s1600/Direktur.jpg

Iha Area Relasaun Trabalho, oras ne’e daudaun Timor-Leste iha ona lei trabalho no 4/2012  nebe maka aprova husi parlamentu nasional no promulga husi Presidente da Republika iha loron 21 fulan  fevereiro tinan 2012 hodi  regula konaba prinsípius fundamentais iha relasaun trabalho iha servicu fatin, direitus  deveres no mos obrigasaun ba trabalhador no empregador. Em prinsípio, ita bele dehan katak lei trabalho no 4/2012 nebe ita iha, fo atensaun maka’as ba proteksaun direitus baziku ba trabalhador sira.

Maske lei trabalho iha ona maibe sei iha obstaclu nebe SEPFOPE hasoru liu husi Diresaun Nasional Relasaun Trabalho (DNRT) no Inspeksaun Geral do Trabalho (IGT) hodi atende problema  nebe trabalhador sira hasoru maibe ho obstaklu sira ne SEPFOPE servisu hamutuk ho Konfederasaun KSTL no Sindikatu FORAM hodi indentifika kaso nebe mosu iha kompanhia nebe mak fo servisu ba maluk trabalalhador sira. SEPFOPE liu husi DNRT no IGT agora dadauk esforsu hadi dessemina lei trabalho iha teritorio Timor-Leste nia laran liu husi Seminario ka workshop hodi nune maluk trabalhador/empregadores sira nebe maka iha area rurais mos bele kompriende saida mak nia direitu no saida mak nia deveres.  Servisu ba assuntu trabalho nebe maka SEPFOPE tutela liu husi politika V governu tuir dekretu lei 41/2012 artigu 19 hateten katak :
a. Promove relasaun tripartida entre governu, servisu nain no empregador sira ho objetivu atu bele prevene konflitu nebe iha relasaun ho servisu
b. Promove  knar mediasaun, konsiliasaun no arbitragem  iha ambitu relasaun servisu nian
c. Regula no fiskaliza servisu ema estrangeiru sira nian iha Timor-Leste
d. Promove no fiskaliza saude, seguransa no ijiene iha servisu fatin
Ho razaun hirak nebe mensiona iha leten maka SEPFOPE liu husi DNRT no IGT nebe maka assume responsavel hodi halo tuir programa sira nebe maka lei trabalho hakerek kona ba regula prinsipius fundamentais no direitus baziku trabalhador sira nian.
Wainhira iha kasu hapara relasaun servisu acontese maka trabalhador sira iha direitu atu hato’o direitamante ba SEPFOPE liu husi DNRT (Diresaun Nasional Relasaun Trabalho) nudar orgaun nebe neutro no kompetente, atu halo prosesu mediasaun ka konsiliasaun tuir lei trabalho no 4/2012.
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigMVS1d6Sr6TT4BGyvrzRJCs2gd91rQEj7N9MHew3tCZnfDXHowvh3hzzxSUpbjg2mCTqA4HPrbOj6GknZRzXZr-8S-Xk-U_OSRubjTR7ndoriZPEByyip3jz9zjYdzQ8gFssALxmcFL0/s1600/diagram.jpg
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9RQqEyfQICoKHax3eCrYtMI1OWg-6mdoKOcynCPvJtwQc4ZYh7oRU7-nIh7eLHM4i3agES9de_HMEPK3N3cJ9lQagFftr1aeT3fo9HSZLtQGrCbMfou9PjktIouP5m9grGiAJY9EQO44/s1600/contoh.jpg

Baseia ba Estatutu IGT no 19/2010 fo kompotensia atu halo inspeksaun iha kompania lokal tantu estrangeiru konaba kondisaun servisu Seguransa, Hijiene no Saude iha servisu fatin no Seguransa Social. Iha inspeksaun nia laran maka companhia balun la halo tuir lei trabalho 4/2012 (irregularidade) sei hetan sansaun/multa husi inspector sira baseia ba decretu lei 19/2010. Sansaun ka multa hirak ne sei selu tuir sala  nebe companhia halo no mos selu diretamente ba cofre estadu.

Hakerek nain husi :
Angelo dos Santos Veloso 
Direktur Nasional Relasaun Trabalho
Alumi MAP-UGM Yogyakarta-Indonesia
Telp; 77327289 / 73303965
Email: velosoangelo_81@yahoo.com

Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 10:56 AM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiME5F_giiAVLirTEysmxzsCDiTnf6jzEcsnQRTiJ-TrcpnBN7eyAMal6WJF0hF8rfbIRyCU1WkJJSAAc-9j8Dw16kN5gKic1rGancSAXvIcJdjoKp2LEDUJ42QY8wRulzAyJbYn1VjIy0/s1600/187A2467.jpg

OEKUSI – Sekretariu Estadu ba politika Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE) entrega Bidon rua (2) no masa boot rua (2) ba grupu Moris Foun hodi halo produsaun Minyak Kayu Putih.

Grupu Moris Foun, nu’udar grupu ida ne’ebé harii ona iha tinan hirak ba kotuk ho membru hamutuk na’in 12, iha Suku Nipani, Sub-distritu Pante Maksar, Distritu Oekusi.

Sekretariu Estadu Ilídio Ximenes da Costa dehan, apoiu ne’ebé fó ba Grupu ne’e laos tama iha Orsamentu Estadu maibé nia ho funsionariu SEPFOPE mak tau hamutuk osan hodi sosa material ba grupu ne’e.

Durante ne’e, grupu Moris Foun enfrenta difikuldade ba material hodi apoiu produsaun Minyak Kayu Putih.

Ho apoiu ne’ebé SEPFOPE fó bele ajuda netik sira hodi kontinua hala’o sira nia atividade ne’ebé paradu ona.

“Afinal sira presiza de’it bidon boot rua hodi tein no ki’ik rua hodi ense bee ba laran,” dehan SE Ilídio hafoin entrega apoiu.

Ilídio husu ba grupu ne’e atu hatama proposta ba SEPFOPE atu nune’e oinsa bele moderniza sasan ne’ebé grupu ne’e uza hodi fasilita serbisu.

Nia dehan, SEPFOPE mós sei buka meius hodi fó formasaun ba membru iha grupu ne’e atu sira nia kapasidade hodi bele produs barak.

Kordenadór ba Grupu Moris Foun Martinho Seran hatete, hafoin tinan 2007 sira para ona produs tanba material ne’ebe sira uza aat hotu.


Nia agradese ba SEPFOPE tanba bele ajuda grupu ne’e atu produs hikas Minyak Kayu Putih.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 3:08 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIGCoL-fhNWcx16w8Fy215XkR48IG6ORRG4aVVRpLOx9lAGZkJTrnmhgrUqlRfwWTV3XRgrY-i7_o27I5TgFjVqByxGaoYiPeC7OciEKE8ODAmp_xGxSk2Qj_Z2CXh-u71x4tMRyq_VBI/s1600/IMG_2213a.jpg

DILI – Konfederasaun Sindikatu Trabalhadór Timor-Leste (KSTL) husu ba governu no Parlamentu Nasionál atu altera lei salariu minimu tanba kustu produtu sira iha merkadu aumenta.

Lei salariu minimu ne’ebé aplika durante ne’e mak US $115 kada fulan. KSTL husu atu hasa’e ba US $157,23 kada fulan.

Prezidente KSTL, Agostinho Soares, dehan governu no Parlamentu Nasionál (PN) presiza altera lei salariu minimu, tanba hafoin lei ne’e implementa kustu produtu iha merkadu mós aumenta.

Tuir nia kustu produtu daudauk ne’e sa’e aas, ida ne’e halo trabalhadór sira laiha kbiit atu sosa.

Ezijensia ne’e, Agostinho dehan, KSTL halo bazeia ba fiskalizasaun ne’ebé hala’o iha rejiaun Lorosa’e, rejiaun Oeste, no Rejiaun Sentral.

Fiskalizasaun ne’e finaliza ona no daudaun ne’e tama ona iha faze elaborasaun no iha tempu badak sei públika ninia rezultadu ba públiku.

“Konklujaun ba salariu minimu ne’ebe mak ami hakarak aprezenta salariu minimu iha setór privadu dollar $157,23, ne’e ba setór privadu,” dehan Agostinho iha Seminariu ho Tema “01 Maiu, Dignifika Serbisu Nasionál Hanesan Xave Importante ba Dezenvolvimentu Nasionál”, Tersa (30/04).

Ba setór públiku, nia dehan, dependente ba governu, maibé presiza mós reforma jestaun funsionamentu administrasaun públiku.

“Funsioariu (públiku) sira hahu serbisu iha 2002 too agora laiha promosaun,” dehan Prezidente KSTL ne’e.

Tuir nia altera salariu minimu ne’e hanesan parte ida atu oinsa bele motiva trabaladór no funsionariu públiku sira hodi bele servisu di’ak liu tan.

“Ha’u fó ezemplu, funsionariu Alfandega iha fronteira enkuantu ho salariu ne’ebé ki’ik, mais ema hakarak kombate importasaun ilegais, mais kuandu ema sogok ho osan ne’ebé boot nia prefere liu atu simu osan ne’e (duke) hein salariu kiik mensal,” dehan nia.

Iha fatin hanesan, Sekretariu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE), Ilídio Ximenes da Costa dehan salariu minimu hanesan pasu foun ne’ebé mak Timor-Leste halo.

“Ita hatene katak, Timor-Leste foin mak hahú maibé iha ona lei trabalhadór ninian, entaun lei ida ne’e hatudu ba ita katak ita iha tan pasu ne’ebé mak importante,” dehan SE Ilídio.

Ilídio hatete, lei fó dalan atu halo revizaun ba salariu minimu, maibé kestaun mak tempu to’o ona atu halo revizaun ka lae.


“Ita hakarak aumenta salariu minimu ita tenki haree ba industria iha ka lae, investór barak mak mai investe ka lae. Husi industria mak ita bele regula salariu minimu,” dehan nia.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 2:40 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpIsZuM3ltPqCLZXuj1oGhGCo_i5-ohMgSrnjvhQAHsK7eJcY6ljQooW9cU58ziYbqc3e_OqQg0DVqrKVzfb6eOSsI791h7cVnAC67TxS8TzhHvx3p4Qhv1ODVCgtxeQIbkmJG8d3PhHE/s1600/IMG_2332a.jpg

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnzG6pkcy28Z-LcEBiM1l3EaxWv27njako_Rz_Wml1u8ThZ2COut1QbvgiFB49Nl4G4kd0QF60n0hAqCscAk90n3xPNGzAzvY-nGDHoU2iQFO8VN77-7Xx52UY3VCJEGZydRpAAq42DV4/s1600/IMG_2274a.jpg
DILI – Sekretariu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE) lansa reklame ne’ebé sai hanesan kampaña boot ida hodi defende no proteje trabalhadór sira durante hala’o sira nia servisu.

Reklame ne’e monta imajen Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak, ne’ebé uza hela ekipamentu servisu, no iha sorin hakerek “Uza Ekipamentus ba Seguransa no Saude iha Serbisu Fatin”.

Aleinde harii reklame, SEPFOPE mós halo lansamentu ba ekipamentu salva vida hanesan kapaseti no kamija serbisu ba trabalhadór sira.

Sekretariu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu, Ilídio Ximenes da Costa hatete, reklame ne’e sei monta iha distritu 13 atu nune’e bele hafanu ema hotu katak salva vida ne’e importante.

“Ita husu mós ba empregadór sira, kontratór ou kompañia sira tenke fó mós tramentu ne’ebé di’ak ba trabalhadór sira,” dehan SE Ilidio iha Mandadrin, Tersa (30/04).

Kona-ba imajen PR Taur iha reklame ne’e, Ilídio dehan, ho razaun tanba Prezidente Repúblika sai hanesan aman ba dezenvolvimentu.

Iha fatin hanesan, Ministru Justisa, Dionisio Babo dehan komemorasaun ba loron Internasional ba Trabaladór iha Timor-Leste hatudu katak estadu TL fó mós nia antensaun maka’as ba asuntu trabaladór.

Tanba, nia dehan, trabalhadór sira fó kontribuisaun maka’as ba prosesu dezenvolvimentu nasaun.

“Tanba ne’e ha’u hakarak fó primeiru parabéns ba SEPFOPE, tanba konsege implementa saida mak hakrek ona iha lei. Segundu parabóns ba Parlamentu Nasionál (ba) apoiu tomak ne’ebé mak fó durante ne’e. Fó parabéns mós ba empegadór sira,” dehan Babo.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 1:01 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioUu4uWSWxg1QV2M57nxUtEZa0rWfiAp1LRLWe-8m727Fg_B_PMTEYISa4lpyAPJE-cgLi9bqp8kHyIGiiZlypXnWY1lxxUFrLeapDEgr-g3KUU8QTSKcg_7vXC4rhbq6f9bsETcE65NE/s1600/05.jpg

DILI – Atu reforsa programa iha baze no oinsa bele kria kampu serbisu ba komunidade sira, Sekretariu Estadu ba Politika Formasaun Professional no Empregu (SEPFOPE) fó apoiu ba grupu 23.

Apoiu ne’ebé SEPFOPE fó liu husi Departamentu Auto-empregu, Diresaun Nasionál Empregu, atu grupu sira ne’e hala’o atividade sira hanesan karpintaria, peskas, ofisina, industria, keramik no produsaun blok.

Apoiu hirak ne’e SEPFOPE fó ho asina akordu ho hanoin atu fortika koperasaun entre SEPFOPE ho parseiru sira ne’ebé iha interese no vontade boot atu kria serbisu ba aan rasik ka kria empreza iha area rurais, hanesan dalan ida atu redus kiak no dezempregu no mós oinsa atu dezenvolve sira nia aan.

Sermonia asina akordu ne’e hetan partisipasaun husi Sekretariu Estadu ba Politika Formasaun Professional no Empregu, Ilídio Ximenes da Costa, Diretór Jeral SEPFOPE Jacinto Barros Gusmão, Xefe Gabinete SEPFOPE Benigno da Cruz, Diretór Nasional Empregu Paulo alves, Diretór Nasional Formasaun Professional Igino Fereira, no seluk tan.

Diretór Nasionál Empregu, Paulo Alves, dehan, proposta ne’ebé tama iha SEPFOPE kuaze 1.000, hafoin halo avaliasaun nia parte desidi hodi fó apoiu ba grupu 23.

Iha prosesu avaliasaun, nia dehan, nia parte halo mós survey to’o iha baze hodi haree no identifika materia ka ekipamentu saida mak bele ajuda ba grupu relevante.

Nia dehan, SEPFOPE la fó osan ba grupu sira, maibé fó apoiu material hodi apoiu grupu ne’e nia servisu.

Grupu 23 ne’ebé hetan apoiu husi SEPFOPE mak Grupu Joventude Hakbit Krpintaria, Grupu Rai Leten, grupu Mebel Karpintaria, Grupu Sobrevivente Santa Cruz, grupu Mar’Laran Unidos, grupu Feto Buras, grupu Moris Mesak, grupu Tau Mutu, grupu Soru Mutu, grupu Produsaun Blok, grupu Fiar An Lao ba Oin, grupu Fuli Lafu, grupu Junta Ai Diak, grupu Buka Rasik, grupu Joventude Lao ba Oin, grupu Cafe Buka Rasik, grupu Haburas Enclave, grupu Weloi Sorun, grupu Muda Oin ba Oin, grupu Karya Kembar, grupu Mentari, grupu Juventude Fatunebe Dare, no grupu Cabura.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 12:22 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXSZra1z8QFjSaIb5DjR9ptiis9wtt2b4xUO5_RZGgUXUwURUVvWNDjT13hDIVISYL3oDGRBmVn3uKb6TcH0dfcN13a76MVvbtP2pqjwo-kI0ajni-8rIu3dbBQJE5XBM22L6s5Sn8DQw/s1600/Revista+250.jpg
      
Hubungan industrial antara pemilik perusahaan dan pekerja maupun pekerja dengan pemerintah terjadi di tingkat perusahaan atau di tingkat industri. Di negara demokratis Timor-Leste, kebebasan berserikat dijamin kepentingan buruh diwakili oleh serikat buruh yang telah dituangkan dalam konstitusi RDTL Pasal 53 dan undang-undang ketenagakerjaa no 4/2012 pasal 81. Hubungan industrial ini bersifat universal artinya di semua negara, meskipun dengan derajat kemajuan yang berbeda.
      Hubungan industrial yang aman, harmonis dan dinamis diperlukan untuk menjamin ketenangan kerja dan kelangsungan usaha yang produktif. Inti hubungan industrial itu adalah perundingan bersama antara majikan dan serikat buruh untuk mencapai kesepakatan kerja bersama yang kemudian harus dilakasanakan dan dipatuhi oleh semua pihak. Hubungan industrial demikian ini memerlukan persyaratan yang harus dipenuhi oleh unsur-unsur atau sarana dan prasarananya, termasuk persyaratan akan kerjasama Bipartid, Tripartid, perlindungan dan kesejahteraan buruh serta penyelesaian perselisihan industrial.
      Hubungan industrial diartikan sebagai suatu sistem hubungan yang terbentuk antara para pelaku dalam proses produksi barang atau jasa yang meliputi pengusaha, pekerja dan pemerintah.  Pengertian itu memuat semua aspek hubungan kerja yang terdiri dari :
1.       Para pelaku : pekerja, pengusaha, pemerintah;
2.       Kerjasama : manajemen-karyawan;
3.       Perundingan bersama: perjanjiankerja, kesepakatan kerja bersama.Peraturan perusahaan;
4.       Kesejahteraan: upah, jaminan social, pensiun, keselamatan dan kesehatan kerja, koperasi, pelatihan kerja;
5.       Perselisihan industrial : Bipartid, Mediasi, Arbitrasi , mogok kerja, penutupan perusahaan, pemutusan hubungan kerja
 Tabel Total Serikat Buruh dan Asosiasi Pengusaha
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtpK9cQHDNIIsI7whoDGz2zY_VgKvW33IEHbovwUg1_kqoWYrEwXJjNf3s5l000PCkoDsP6DWJ_5NIoGdAQv-RFyir5iUoVnYUNRkLWed87YC79rUNyR4w1UNN5OsZrXHO-eB6OCpw9HU/s1600/tabel.jpg
Sumber dari  DNRT
      Hubungan industrial di Timor-Leste dalam satu dekade ini bisa dikatakan hubungan industrial kekeluargaan yaitu suatu hubungan industrial yang ada berdasarkan kemanusiaan sehingga kadangkala setiap bekerja tidak mengerti akan hak dan kewajibannya dan ini menyebabkan adanya terjadi pemutusan hubungan kerja yang tidak adil. Fungsi serikat buruh dalam masing masing serikat sangat penting dalam menjalankan advokasinya kepada kaum buruhnya sehingga kata fungsi berasal dari kata function, artinya something that performs a function: or operation. Fungsi dapat pula diartikan sebagai jabatan (pekerjaan) yang dilakukan: jika ketua tidak ada maka wakil ketua melakukan fungsi ketua; fungsi adalah kegunaan suatu hal; berfungsi artinya berkedudukan, bertugas sebagai ; menjalankan tugasnya.  Fungsi serikat buruh / pekerja dengan demikian dapat diartikan sebagai  jabatan, kegunaan, kedudukan  dari serikat buruh/ pekerja.
      Berdasarkan tujuan serikat pekerja dan organisasi pengusaha pada pasal 79 Undang-Undang ketenagakerjaan No. 4 Tahun 2012, yaitu:
1.     meningkatkan membela hak dan kepentingan anggotanya
2.     bekerja sama dengan pemerintah dalam mengembangkan dan mencapai tujuan yang ditetapkan dalam kebijakan pekerjaan
3.     Menggunakan hak untuk berunding berama
4.     Bekerja sama denagan pemerintah dalam hal ini SEPFOPE melalui Inspector ketenagakerjaan untuk menegakan dalam peraturan dalam kesepakatan bersama
5.     Berpartisipasi secara sah dalam penyusunan undang-undang ketenagakerjaan
Dalam pasal 80 undang-undang ketenagakerjaan no 4/2012 menyatakan bahwa serikat bekerja dan organisasi pengusaha yang terdaftar di SEPFOPE dalam hal ini DNRT berhak untuk:
1.     Bernegoisasi dan menyepakati perjanjian bersama, sesuai dengan yang ditentukan oleh hokum
2.     Memberikan pelayanan kepada anggota
3.     Memulai dan campur tangan dalam pengurusan administrasi untuk membela hak dan kepentingan anggota mereka, sesuai dengan yang ditentukan oleh hokum
4.     Berafiliasi dalam organisasi internasional.
Tetapi juga dalam pasal 90 undang-undang ketenagakerjaan no 4/2012 serikat buruh dan asosiasi pengusaha wajib menyampaikan laporan tahunan kepada instansi pemerintah dalam hal SEPFOPE-DNRT dalam waktu dua bulan setiap akhir tahun fiscal yang berisi tentang laporan keuangan, data perwakilan mereka yang terpilih dan jumlah anggota yang terdaftar. Jika laporan tahunan ini tidak di sampaikan dari serikat buruh maupun asosiasi pengusaha akan ada sansi dari pemerintah melalui Inspecsaun Geral  do Trabalho (IGT)
 Serikat pekerja/ serikat buruh, federasi and konfederasi serikat pekerja/ serikat buruh bertujuan memberikan perlindungan, pembelaan hak dan kepentingan, serta meningkatkan kesejahteraan yang layak bagi pekerja/ buruh dan keluarganya.
Untuk mencapai tujuan sebagaimana dimaksud dalam ayat (1) serikat pekerja/ serikat buruh, federasi dan konfederasi serikat pekerja/ serikat buruh mempunyai fungsi :
a.        sebagai pihak dalam pembuatan perjanjian kerja bersama dan penyelesaian perselisihan industrial;
b.       sebagai wakil pekerja/buruh dalam lembaga kerja sama di bidang ketenagakerjaan seseuai dengan tingkatannya;
c.        sebagai sarana menciptakan hubungan industrial yang harmonis, dinamis dan berkeadilan sesuai dengabn peraturan perundang-undangan;
d.       sebagai sarana penyalur aspirasi dalam memperjuangkan hak dan kepentingan anggotanya;
e.       sebagai perencana, pelaksana dan penanggung jawab pemogokan pekerja/ buruh sesuai dengan peraturan perundang-undangan yang berlaku;
f.        sebagai wakil pekerja/ buruh dalam memperjuangkan kepemilikan saham di perusahaan.
      Subyek hukum dalam hubungan industrial pada dasarnya yang terpenting adalah buruh dan majikan. Disamping itu mengingat hubungan industrial itu terjadi di dalam masyarakat maka subyek hukum hubungan industrial mendapat perluasan meliputi juga masyarakat dan pemerintah. Serikat pekerja/ buruh adalah wakil buruh dalam perusahaan. Sebagai wakil buruh yang sah maka ia mempunyai kedudukan sebagi subyek hukum dalam hubungan industrial yang mandiri. Pemerintah dalam hal ini SEPFOPE  mempunyai andil pula sebagai subyek hukum dalam hubungan industrial dalam arti perwujudannya dalam tiga fungsi pokok pemerintah yaitu mengatur, membina dan mengawasi. Masyarakat menjadi subyek hukum hubungan industrial sebagai akibat perluasan karena bagaimanapun juga hubungan industrial itu akan berdampak bagi masyarakat sekitar lokasi hubungan industrial itu berlangsung atau masyarakat dalam arti skala nasional. Dampak itu dapat positif atau negatif. Mempunyai dampak positif apabila hubungan industrial itu berjalan dengan baik dan tercapai tujuannya. Sebaliknya akan berdampak negatih apabila hubungan industrial itu gagal mencapai tujuannya.
      Tujuan dari hubungan industrial pada dasarnya terkait dengan subyek hukum dalam hubungan industrial yaitu meningkatkan produktifitas, meningkatkan kesejahteraan, meningkatkan stabilitas nasional yang mantap. Meningkatkan produktifitas adalah tujuan utama dari majikan dalam hal ia mendirikan suatu usaha. Produktifitas yang meningkatkan akan menghasilkan keuntungan. Adanya keuntungan dari hasil proses produksi diharapkan dapat dikembalikan kepada buruh guna meningkatkan kesejahteraannya. Peningkatan kesejahtaraan merupakan tujuan utama semua buruh. Buruh bekerja tujuannya mendapatkan penghasilan guna pemenuhan kebutuhan hidupnya. Apabila terjadi peningkatan kesejahteraan maka secara otomatis penghasilan buruhpun mengalami peningkatan, sehingga akan tercipta ketenangan bekerja. Suasana yang tenang dalam proses produksi karena telah terjadi peningkatan produktifitas dan peningkatan kesejahteraan maka akan mengakibatkan dampak yang positif bagi masyarakat sekitarnya dan masyarakat Timor-Leste pada umumnya. Adanya ketenangan usaha  memperkecil terjadinya perselisihan perburuhan. Sisi lainnya akan menimbulkan stabilitas nasional yang baik, yang selalu diharapkan oleh pemerintah bagi suksesnya pembangunan ekonomi. 

Penulis :
Angelo dos Santos Veloso
Direktur Hubungan Ketenagakerjaan di SEPFOPE
Alumni Universitas Gajah Mada Jogjakarta, Indonesia
Telp; 77327289 / 73303965
Email : velosoangelo_81@yahoo.com
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 11:45 AM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjj5bfASzoJXWb-I5BrVlKTXsBxrp26UZz5qxEavz04GG9XizaiOvuha1e3PD035qpoJK0sqYTviflmznMiigQUXI72KVgkfK8X1GUJ9MyFimGJl3miJ-Kc5QtRzPBLid69BIPRgHGW51E/s1600/Angelo+Veloso.png

Parabens loron servisu ba servisu nain sira;
Servisu ho laran mos;
Ita bo’ot nia moris sei respeito tanba iha valor;
Hein katak maromak sei tulun;

Laiha servisu mak laiha nasaun;
Wainhira iha nasaun maka iha servisu nain sira;
Servisu sa deit sei kontribui ba nasaun;
Ukun sei labele fahe ho servisu;

Ukun nain maka sei satan futuru ba servisu nain sira;
Servisu nain sira iha Kaduna, ukun nain sei hare ho diak;
Wainhira remata servisu maka sei fila ba fatin;
Ukun nain sei hasae osan fulan no premiu;

Povo mai sei iha nesesidade;
Sei hasoru no responsavel sira;
Wainhira hein kleur sente mos baruk;
Wainhira baruk sei hasoru ho responsavel sira;

Osan fulan sae, premiu mos sae;
Maibe servisu la tuir osan fulan;
Premiu lahetan labele kontra;
Servisu nain sira servisu ho diak maka, ukun nain mos haksolok;

Ukun nain hetan apoiu husi responsavel sira;
Servisu nain sira sei hetan mudansa atu halo nasaun;
Buras no hadia ema nia moris, nasaun sei ba oin;
Tanba servisu nain sira servisu ho diak;

Hakerek nain  husi  :
Angelo dos Santos Veloso 
Directur DNRT-SEPFOPE
No Hp: 77327289 / 73303965
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 1:31 PM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqnUZaBdZ_dkxUz0QvmRWnycRj-V_2APK9z3NjN7GEidLbwHSOtCZirDaAmScEO7eOFqp-mYu2Y3QOHQ8diqtuJKIOPaMIRhGzq1pEp8SFRzuyYvqUQpnz0hNaRhxlXL2ERcKYzQmLg7Q/s1600/indmo+oecusse.jpg

Ekipa Sekretariu Estadu ba Politika Formasaul Profisional no Empregu (SEPFOPE) Oecusse hamutuk Sentru Formasaun akreditadu halo rekrutamentu ba juventude sira atu tuir Formasaun Vokasional ba area Konstrusaun no Automotivu iha SEPFOPE Regional OeCusse, Tersa (22/05).
Ekipa SEPFOPE, kompostu husi INDMO, DNAFOP, LMI, no ADB hamutuk ho sentru formasaun akreditadu rua (2) mak hanesan CNEFP (Tibar) no sentru formasaun Don Bosco (Comoro), iha oportunidade ne’e kolabora hamutuk hodi hala’o prosesu rekrutamentu ba kandidatu sira atu tuir formasaun vokasional iha area konstrusaun no automotivu iha Distritu Oekusi. Antes atu hala’o prosesu ida ne’e, ekipa SEPFOPE Nasional halo ona  linha kordenasaun ho SEPFOPE Regional, Autoridade regional Oecusse, Administrador Sub – Distrito sira, Chefe do Suco sira no inklui mós Juventude sira ho objetivu atu bele fasilita prosesu ne’e ho diak.
Molok atu hala’o prosesu rekrutamentu ne’e, sei iha seremónia abertura ne’ebé loke husi Sekretário Estado SEPFOPE, Ilidio Ximenes da Costa, iha diskursu ne’e Secretário Estado  informa katak iha tempu ida ne’e nia kontenti teb-tebes tamba juventude Oekusi iha antusiasmu maka’as atu tuir formasaun e tempu ne’e hanesan tempu ne’ebé especial ba juventude Oecusse  oan sira atu kapasita sira nia-an liu husi formasaun ida ne’e, durante prosesu rekrutamentu nia laran SEPFOPE sei la halo diskriminasaun ba kandidatus sira (sei la haree ba kor maibe hare ba ema nia kapasidade).
Ilidio Ximenes da Costa, informa tan katak relasiona ho programa ZEEMS, agora dadaun SEPFOPE servisu hamutuk ho ZEEMS hodi dezenvolve sira nia rain, tamba ne’e juventude Oekusi oan sira tenki esforsu nafatin liu husi teste eskrita no intervista hodi ba tuir formasaun vokasiónal iha Distrito Dili.
Objetivu husi rekrutamentu ne’e mak atu prepara joventude Oecusse oan sira antes implementa projetu  ZEEMS. Iha parte seluk, katak atu hametin relasaun Institusional entre SEPFOPE Nasional no Regional, no mós fo oportunidade ba Oecusse  oan sira hodi maximiza sira nia kapasidade iha area formasaun vokasional, liu-liu ba area konstrusaun no Automotivuiha sentru formasaun vokasional akreditadu Tibar (CNEFP) no Don Bosco (Comoro).
  Prosesu rekrutamentu ne’e implementa ba fase 2; primeira fase; kona ba prosesu konsultasaun ba identifikasaun dadus, segunda fase,prosesu rekrutamentu liu husi prova eskrita (literásia no numerásia) no mós Intervista. Prosesu rekrutamentu ne’e kompostu husi ekipa/panel 5, kada panel kompostu husi membru nain 2. Partisipantes ne’ebé mak partisipa iha prosesu rekrutamentu ne’e mak hamutuk 194 pesoas, representante husi sub – distrito 4, suku 18.
Relasiona ho rekrutamentu ne’ebé ekipa panel SEPFOPE hala’o dadaun iha Distrito Oecusse  ne’e, fase tuir mai seidauk iha implentasaun ba sentru formasaun akreditadu CNEFP (Tibar) no Don Bosco (comoro), Dili.

Média INDMO, 22-23/04/2014
Chandra Amaral Soares
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 10:49 AM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY27XZTzpwRDtsyvfezXL1cin5IH-dN7xO7He0ZbXeK9sKOAkFeQKl5Qk9DxiuGCeNB7xuxvm1O-yJtdXktMGm5Y9wt_E6s6isH46w9f82lu25hiUMhSybW-CFOQhDoHQZNeg4aaaHyx4/s1600/Revista+250.jpg
Atu hasoru Loron Mundiál ba Servisu nain (Dia Mundial do Trabalhador) ne’ebé monu iha loron 1 fulan Maio 2014 Sekretária Estadu Para a Politika Formasaun Profissionál no Empregu (SEPFOPE) halo inisiativu no mós fó motivasaun hodi priense aktividade lansamentu uza equipamentu wainhira hala’o servicu baseia ba lei trabalho no 4/2012 seksaun IV kona ba seguransa, Ijine, no saude iha Trabalho artigo 34, 35 no 36 ho tema lancamentu “ SEMPRE UZA EKIPAMENTUS HODI LABELE HETAN ASIDENTE SERVICU” objetivu lansamentu uja equipamentu servisu mak hanesan Promove no fiskaliza saude no seguransa no hijiene iha servisu fatin no  Prevene asidente iha servisu fatin.  Ida ne ita hotu hein katak governu liu husi SEPFOPE fo hanoin trabalhadores sira hotu atu kumpri no tengki uza equipamentus antes servicu no mos ba osan nain (empresario) sira tengki prepara equipamentus hodi nune prevene acindente iha servicu fatin. Maske Timor-Leste nasaun kiik iha mundu maibe loron ba loron area industria, construksaun no seluk-seluk tan hahu nia grafik sae bebeik ho razaun ida ne maka SEPFOPE liu husi Inspeksaun geral do Trabalho (IGT) halo lansamentu ida ne baseia ba lei trabalho no 4/2012.

Maske Governu Timor-Leste hasoru dezafius oin-oin iha prosesu rekonstrusaun ba dezenvolvimentu nasionál, maibé iha sektór balun komesa hadia dadauk qualidade servisu nebé a’as no diak, liu-liu sektór prioridades hanesan Edukasaun, Agrikultura, Infrastrutura, Saude no seluk tan. Areas hirak ne’e, governu hamutuk ho organizasaun parseiros dezenvolvimentu, sosiedade sivil no mós ho povo tomak, iha vontade maka’as atu hadia hamutuk no hadia diak liu maske ho kapasidade nato’on.

Programas atendimentu ba trabalhadores no empregadores hirak nee sei elabora no hetan kolaborasaun hamutuk liu husi Tripartida plus sociadade sivil maka hanesan Governu (SEPFOPE), CCI-TL, KSTL no Sindikatu FORAM nebe servicu diak hodi bele sosializa no emplementa lei trabalho no 4/2012 nebe aprova liu husi Parlamentu nasional no promulga husi Presidente da Republika iha loron 21 fulan fevereiro 2012 ne ho diak. Instituisoens hirak ne’e servisu hamutuk ho SEPFOPE tamba assuntos trabalhadores kabe iha SEPFOPE liu husi Diresaun Nasional Relasaun do Trabalho (DNRT) no Inspeksaun Geral do Trabalho (IGT). Tópiku ba loron trabalhadores iha Timor-Leste ba tinan ida ne’e   maka “1 DE MAIO DIGNIFIKA SERVICU NAIN HANESAN SAVE DESENVOLVIMENTU IHA TIMOR-LESTE”.

Objetivu husi tópiku ne’e atu fó hanoin ba servisu nain tomak atu bele servicu iha dignu no respeita ba malu iha servicu fatin entre Trabalhadores no Empregadores no kompriende saida diretu no dever tuir lei trabalho no 4/2014 artigo 21 no 21 i mos reduz risku nebé serbisu nain hetan iha kampu serbisu. Ne’ebe ho razaun katak serbisu nain hotu-hotu iha direitu no asesu hanesan atu hetan isin diak iha kampu servisu hodi halo desenvolvimentu iha rai doben ida ne’e.

Hare’e ejijensia no nesesidade iha Timor-Leste, Governu liu husi SEPFOPE  fiar katak Komemorasaun Loron Mundial ba Servisu nain iha tinan 2014, atu hadia konsiénsia kona-ba Servisu dignu hodi Proteje Saúde no Seguransa iha Timor-Leste.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 10:34 AM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfYbDNRK0SGrYTQZXfmwDWu3MEwx2EfG9JjhVxEFYevrG8FSKMW5XKQrCOhwNJHI3elxMe0oIcRvxCgC0DsoXN7_drkEuQfcMKBtyaDZX3yzuWzYZZiYTw6aIN8CMMNQyvhIU0u28Kxq4/s1600/06.jpg
Sekretariu Estadu ba Politika Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE) Ilidio Ximenes da Costa realiza sorumutu hamutuk ho komunidade iha Suco wailili no Suco Samalari Distrito Baucau, Kinta (10/04) kolia kona ba programa SEPFOPE nian liu huai programa Empregu Rural no oinsa partisipasaun komunidade iha prosesu dezenvolvimentu ida nee.
Iha nia vizita nee, Sekretariu Estadu akompaña husi Xefe Departamentu Empregu Temporariu, Lucio Bere Tasi inklui mos Autoridade lokal sira.
Iha sorumutu neé, komunidade husi suco Wilili husu ba Sekretariu Estado SEPFOPE para bele fasilita komunidade iha area rural liu husi programa empregu rural, no ejiji SEPFOPE hodi loke dalan no halo baleta liu husi programa 3 dolar nee.
Hatan ba pergutas husi komunidade sira kona ba probelema nebe mak sira infrenta Sekretariu Estadu fo hanoin ba sira katak SEPFOPE iha programa balun mak bele responde hanesan dalan iha area rural tamba SEPFOPE liu husi rejolusaun Conselho Ministro No 23/2013 sai hanesan bese legal para bele ajuda komunidade iha area rural liu husi projeito emprego rural.
“Kona ba prekupasaun sira seluk ami sei hato ba ministerio relevante para bele hare no oinsa bele responde ba komunidade sira nian prekupasaun,” hateten Ilidio.
Aproveita sorumutu ho komunidade nee, Sekretariu Estadu mos fahe revista no kalendario SEPFOPE, inklui mos jurnal ba lider lokal no komunidade sira.
Hafoin sorumutu ho komunidade iha Suco Wailili, Sekretariu Estadu ho delegasaun sepfope Kontinua sorumutu ho komunidade iha Suco Salamari Sub Distrito Laga Distrito Baucau ho objektivu hanesan, oinsa komunidade bele komprende programa empregu rural nian.
Remata sorumutu ho komunidade iha Suco Samalari, Sekertariu Estadu hamutuk ho kometiva, kontinua halo vizita ba estrada iha Suco Samalari, nebee kaer husi Kompania Loimar Lda.
Tuir Sekretariu Estadu estrada nebe halo iha Suco Samalari halo duni tuir dezenho nebee mak iha, tamba nee estrada ida nee bele sai hanesan exemplu ba kompania sira seluk.

Estrada nebe loke husi sepfope liu husi programa emprego rural fo ona impaktu positivo ba komunidade iha aldeia 3 husi Suco Salamalri ho total chefe de familia hamutuk 66 ho total populasaun hamutuk 381, Aldeia Surugoa ho total cehe de familia hamutuk 126 ho total populasaun hamutuk 619 inklui aldeia Lualari ho total chefe familia hamutuk 79 ho total populasaun hamutuk 345.
Poderá também gostar de:

Publika husi barnezco aumenta 10:15 AM No comments: http://img1.blogblog.com/img/icon18_email.gif
Subscribe to: Posts (Atom)
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
Follow by Email
Top of Form
Bottom of Form
Noticia Foun
·              http://4.bp.blogspot.com/-mW28a9nLmww/USsBQ7jXYfI/AAAAAAAAAD4/mI17IFi92cM/s72-c/rdtl.jpg
Hakarak fo hatene ba publiku katak, Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS-GTTIM) oras ne’e dau-daun loke ona vaga ba pozisaun ...
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZonmpUYJlAmOzBuRbcZrUFsawcxLQimD51SktRLVicDrEdTYApJqpudqRenKPPjpbwDHLW155x9_u-IhIb6Yo9BwUcdXwhChr7eMyUTw-MW9CPUpWGwbqDKqzqkryVVjOpiIgThiRAB0/s72-c/East+Timor+Flag.png
(RE- ANOUNCEMENT )  Introduction Kompanhia Telekomunikasaun ho naran VIETTEL TIMOR LESTE , nudar Kompanhia foun mai nasaun Vietna...
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXSZra1z8QFjSaIb5DjR9ptiis9wtt2b4xUO5_RZGgUXUwURUVvWNDjT13hDIVISYL3oDGRBmVn3uKb6TcH0dfcN13a76MVvbtP2pqjwo-kI0ajni-8rIu3dbBQJE5XBM22L6s5Sn8DQw/s72-c/Revista+250.jpg
       Hubungan industrial antara pemilik perusahaan dan pekerja maupun pekerja dengan pemerintah terjadi di tingkat perusahaan atau d...
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCmm59d-QVQsee-_EapCQPOhHEwqEiqILpZHh8C97CpwFOBzDbofXSitvB9JvAY_szSRhM3AUcCJ4Qwql7bREUXbGt6AHyIR1L8ne2IFnGOOo7J5rqueUqBB-yBQT7UFzb402qmn1SMV8/s72-c/Flagbig.png
Lingua Portuguesa Lian Tetun Bahasa Indonesia English Language
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkf6ENEomoAgBWCu5ZCYL6N4A5MsfRyDItBtpjMSJiEofJCNBJ46pCRo81r4gC7PiwRzdx35BuscM6p_OlyJuOs9n4JGT-eNBl4jqAM5lJkTQ0uOTF6LUrW4LSxLXuL03-hEG8gh40Aag/s72-c/Direktur.jpg
Iha Area Relasaun Trabalho, oras ne’e daudaun Timor-Leste iha ona lei trabalho no 4/2012  nebe maka aprova husi parlamentu nasional no...
·              http://1.bp.blogspot.com/-tmqv5M3T2K4/UUZsMvYVyZI/AAAAAAAAAN4/TTH-io7UAbs/s72-c/ViettelFC.png
Anúnsiu Vagas Kompanhia Telekomunikasaun ho naran VIETTEL TIMOR - LESTE , nudar Kompanhia foun mai nasaun Vietnam ne’ebe halao ser...
·              http://2.bp.blogspot.com/-_2DmIxU2W-U/UTU6ynfR64I/AAAAAAAAAHY/c3icdASBDjY/s72-c/desemprego.jpg
Díli acordo com dados Secretaria de Politica do Estado de Formasaun O Profissional e Emprego (SEPFOPE) se o desemprego já alcança os ...
·             
Tembok penahan atau bronjong di daerah kampung Mota Klaran, Bidau Santana yang dibangun oleh SEPFOPE guna menahan air dan lumpur dari...
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEje39siFTXG2Xd4-qKIVZrJrpCvvWp2_ReLKxWNrxIUfTZfYjyVqW7Trkvwlvs-I_v_5tufFs6slhJhXS4DSkqrO2JNlfLgeSP2jhzPjAlYnwCcBjuMYMnPeU7Ydxrz3y-T2nzFgjA1wwo/s72-c/SEP_0056a.jpg
Sekretáriu Estadu ba Polítika Formasaun Profisional no Empregu (SEPFOPE), Ilidio Ximenes da Costa la’o hodi halo inspeksau...
·              https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU38n6bw36UshkD0vgIIcpTt3Zb_z6U1xLLGllSVxADaMC-5cnWn2Y3XnBL_HDjFH_pQmzlaWec6PWlftGQh2uwM1Z7NCkL9207AKuaUlIRd3PtZPPqFdeg_K67sxMl7NoZlTpuL6kDxs/s72-c/187A2351a.jpg
OEKUSI – Komunidade sira husi suku Cunha no Lalisuk, S ub- d istritu Pante Makasar, D istritu Oekusi e ntrega rai ektar ida (1) resi...
Facebook
Notisia
·     ▼  2014 (47)
o  ▼  May (7)
o  ►  April (14)
o  ►  March (7)
o  ►  February (12)
o  ►  January (7)
·     ►  2013 (158)
·     ►  2012 (36)
Visitante

Traffic Feed
Noticia Internasional
ANTARA
Jakarta (ANTARA News) - Microsoft hari ini mengenalkan Surface Pro 3, tablet generasi penerus Surface yang menyajikan banyak perubahan baik dalam desain, kemampuan, maupun perangkat lunak di dalamnya. CVP Microsoft Panos Panay saat ...
ANTARA
Jakarta (ANTARA News) - Gitaris "The Dance Company" Baim mengatakan akan memilih presiden yang suka musik karena pemimpin dengan rasa seni yang tinggi akan lebih bijaksana dalam mengambil keputusan. Tentu saja, kata pria yang bernama ...
ANTARA
London (ANTARA News) - Perokok, yang ingin menghentikan kebiasaan merokok, 60 persen berhasil jika beralih menggunakan rokok elektronik, dibandingkan jika mereka menggunakan produk pengganti berbahan nikotin atau permen karet atau hanya ...
ANTARA
Jakarta (ANTARA News) - Operator telekomunikasi Indosat menggandeng Opera Mini Browser memfasilitasi komunitas pecinta bola di Indonesia untuk menyalurkan hobinya dalam Kompetisi Bola Hiper Champion. Division Head Content & VAS Indosat ...
didukung oleh
http://www.google.com/uds/css/small-logo.png
Link
·              TIMOR-LESTE GOVERNMENT
·              SEPFOPE
·              ILO
·              ADB
Free counter
Flag Counter
Copyright © 2012 SEPFOPE Timor-Leste. All Rights Reserved. Watermark template. Powered by Blogger.


Tidak ada komentar:

Posting Komentar